Karmis põhjamaises kliimas on läbi aegade olnud kodu südameks puuküttega ahi, mis annab rõsketel sügisõhtutel ning külmadel talvekuudel kodule soojust ja hubasust.
Et küttekeha teeniks kaua ja oleks ohutu, tuleb seda õigesti kütta ja regulaarselt hooldada. Korstnapühkijate väärika elukutse esindaja, Eesti Korstnapühkijate Koja liige Keit Lullu annab mõned soovitused algavaks kütteperioodiks.
Mis on korstna kõige suurem vaenlane?
Valest kütmisest korstnalõõri tekkinud pigi.
Kuidas mittekorras korsten endast märku annab?
Lahtised ja lagunenud kivid ning põlenud moodulkorstnad. Suitsu tuleb tuppa.
Milliseid ettevalmistusi peaks klient enne korstnapühkija tulekut tegema?
Piisab, kui klient tagab ligipääsu puhastusluukidele ja katusele.
Kui tihti ja kui põhjalikult peab korstnale ülevaatust tegema?
Korstnaid ja kütteseadmeid peab hooldama vastavalt kütmise tihedusele ja vajadusele. Seadus ütleb, et mitte vähem kui kord aastas.
Millised sammud tagavad korstnapühkijale jätkuva kliendisuhte?
Suhtlus, puhtus, kvaliteetne töö.
Milline puuliik on ahju kütmiseks sobilik ja millise puuliigi hea kütteväärtus võib ahjule liiga teha?
Kütmiseks sobivad hästi lepp ja kask. Tamme ja saarepuuga kütmine võib ahju kahjustada, sest need põlevad tugeva leegiga ning kõrge temperatuuriga. Männi- ja kuusepuus on palju tõrva, mistõttu muutuvad lõõrid kiiremini tahmaseks kui lehtpuuga kütmisel.
Mis oleks sobilik niiskusprotsent küttepuudel?
Kuni 15%. Küttepuud peavad kuivama riita laotult kaks aastat.
Kuidas mõjub ülekütmine ahjule?
Ülekütmisel paisuvad ahjukivid ebaühtlaselt ja ahi hakkab pragunema.
Kumba varianti eelistada: kas igapäevane kütmine või mitme päeva tagant intensiivne kütmine?
Oleneb ilmast. Kui väljas on tugevad miinuskraadid, tuleks kütta iga päev, et ahi säilitaks ühtlase temperatuuri ja korstnapitsis olevad telliskivid ei jõuaks maha jahtuda.
Kuidas käituda, kui korstnas läheb tahm põlema?
Kui korstnas tekib põlemine, tuleb kindlasti helistada 112 ja teavitada Päästeametit. Ühtlasi peab kontrollima, et kõik luugid ja siibrid oleksid kinni ning ei oleks pealetulevat õhku. Kunagi ei tohi kasutada kustutamiseks vett, kuna temperatuur korstna põlemise ajal on kuni 1200 kraadi.
Hülsi, korstnamütsi kasutamise vajalikkus?
Kui paigaldad korstnasse hülsi, pikendad oluliselt kivikorstna eluiga. Korstnamütsi paigaldamisel tuleb jälgida, et see ei mõjutaks tõmmet.
Milline peaks olema õhu pealevool?
Igal kütteseadmel on oma kogus õhku, mida see vajab. See on kirjas ahjupassis, mille väljastab kutsetunnistusega pottsepp. Valmiskamina soetamisel tuleb kindlasti järgida passis olevaid nõudeid.
Kas on mõttekas katta korsten plekist ümbrisega?
Üldiselt mitte. Korstnapitsi tohib katta plekiga, kui tootja juhendis on kirjas, et peab katma. Seadus ütleb, et korsten peab olema nähtav vähemalt kahelt poolt täispikkuses.
Kes on hea klient korstnapühkija jaoks?
See, kes kasutab ja hooldab kütteseadmeid vastavalt nõuetele.
Kas korstnapühkija toob tõesti õnne õuele?
Õnne on ainult siis, kui sellesse uskuda.
Silikaatkivist korstnapitsi kasutusest ja hooldusest saad lisainfot siit.
Artikkel ilmus: Postimehes 10.september 2018, Maalehe lisas Soe Kodu augustis 2018 ja portaalis Ehitusuudised.ee