Eesti ehitusmaterjali tootja alates 1910

Ettevõttest

AS Silikaat toodab ehitusmaterjale ning kaevandab üleriigilise tähtsusega Saku-Männiku liivamaardlas ehitusliiva ja maa-ainest Männiku liivakarjääri 356,32 ha suuruselt mäeeraldisel. AS Silikaat teostab nii maapealset kui ka veealust kaevandamist.

Lisaks pika ajalooga siledapinnalistele silikaattellistele toodetakse ka käsitööna klombitud ja lõhestatud pinnastruktuuriga silikaatkive ning ehitusplokke. Kivide ladumiseks ja müüritise viimistlemiseks toodab Silikaat erinevaid ehitussegusid.

Silikaatkivi pikaealisuse ja vastupidavuse näiteks on Rahvusooperi Estonia hoone (1910) ja Baltimaade kõrgeima mäe tippu rajatud Suure Munamäe vaatetorn (1939). AS Silikaat on ainuke tehas Eestis, mis toodab silikaattelliseid ja -plokke.

Meie meeskond

AJALUGU

AS Silikaat kaubamärk on tuntud alates 1910 aastast. AS Silikaat Grupi vanima ettevõtte põhitoote nimetusest (silikaatkivi) pärineb ka ettevõtte nimi SILIKAAT. AS Silikaat on tegutsenud läbi nelja riigikorra ja elanud üle 2 maailmasõda. AS Silikaat ajalugu on sarnane kogu Eestimaa tööstuse ja ettevõtluse arengulooga. Silikaat on olnud läbi aegade ainuke silikaatkivi tootja Eestis.

ÜLE 100 AASTA KINDLAT KIVI

Eestis pole just palju ettevõtteid, mille algusaegadele tagasi vaadates saaks rännata läbi erinevate riigikordade, kahe maailmasõja, Vabadussõja ja mitme põlvkonna ning liikuda ühest aastasajast teise. AS Silikaat on just sellise mastaabi ja väärika ajalooga ettevõte.

Saksa keemik dr Wilhelm Michaelis töötas 1880. aastal välja kõrgrõhul autoklaavis silikaattelliste valmistamise tehnoloogia. 19 aastat hiljem oli see tehnoloogia Eestisse jõudnud – 1899. aasta kevadel ostis ärimees Martin Böckler Tallinnas tänapäevase Järve Keskuse kohal tehase rajamiseks 76 500 m² suuruse kinnistu. Silikaattelliste valmistamiseks vajalikku põhitoorainet liiva leidus siinkandis piisavalt ja puudust ei tulnud ka teisest vajalikust toorainest – lähiümbrusesse jäi mitu lubjatehast, mis seda pakkusid. Algav majanduskriis tõmbas Böckleri plaanidele aga kriipsu peale ja uus tehas tootmiseni ei jõudnudki.

1910. aastaks oli majanduslik olukord stabiliseerunud ja tehas oli jõudnud omanikku vahetada. Silikaattelliste tootmise alguseks Eestis võibki lugeda aastat 1910, kui tööd alustas uue omaniku, ärimehest inseneri Oskar Ambergi Tallinna silikaattelliskivi vabrik O. Amberg ja Ko.

Tehasel läks hästi, aastas toodeti 2,5 – 3 miljonit tellist ja töölisi oli kokku 15. Nõudlust kivide järgi jagus. Alustati Peeter Suure merekindluse ehitustöödega, mille mitmete erifunktsiooniliste rajatiste tarbeks läks vaja suurtes kogustes silikaattelliseid; lisaks laevaehitustehased ja sõjasadam – Vene sõjaväest sai Ambergi tehase toodangu üks peamisi tellijaid. Silikaattellistest ehitatud Estonia teatrihoone valmis 1913. aastal. Vabrikant Oskar Amberg kuulus samuti Estonia osaühenduse juhatusse.

Tehase tegevus seiskus esimese maailmasõja keerises 1916. aastal. Kuid 1923. aastal alustas tehas taas tootmisega ja seda juba osaühistu Silikat nime all. 1930. aastatel oli tehases töölisi üle 40 ja aastas toodeti 7,5 miljonit silikaatkivi.

Nii enne kui pärast maailmasõda on silikaaditehasega seotud olnud Eesti ajaloos märkimisväärset rolli kandvad isikud. Tehase omanik Oskar Amberg oli lisaks Estonia juhatuse liikmestaatusele ka riigikogu liige ja Vabariigi algusaastail kolmel korral valitsuses, olles töö- ja sotsiaalhoolekande ministri, teedeministri ja sõjaministri ametis. 1923. aastal taasavatud tehase tehniliseks direktoriks sai üks aktsionäridest – Leopold Tõnson, Vabadusristi kavaler, rahvusväeosade formeerija ja Kalevalaste Maleva pealik. Lisaks sellele oli ta tuntud Eesti sporditegelane, aerutaja, kergejõustiklane ja spordiseltsi Kalev asutaja. Märkimist väärib veel üks teine Silikati suuraktsionär, filantroop Karl Kaddak, kes oli Baltimaade suurima ja Rakkes asuva lubjatehase omanik ning tollase Eesti üks rikkamaid inimesi.

Silikat natsionaliseeriti 1940. aastal ja liideti Männikul 1937. aastal tootmist alustanud osaühendusega Silikaatkivitehas Kvarts. Tehas töötas tippaegadel kolmes vahetuses ja enamus toodangust läks otse teistesse liiduvabariikidesse edasi mööda raudteed, mille rööpad algasid tehase ukse eest.

1950. aastatel toimusid suured arengud, täiustati tehnoloogiaid, laiendati tootmist ja rekonstrueeriti tehaseid. Liiva kaevandamisega Männiku karjääris alustati 1953. aastal ja uus ehitusmaterjalide tehas avati 1958. aastal. Nüüd toodeti aastas juba 150 miljonit silikaattellist. Algust oli tehtud ka silikatsiitplokkide katsetootmisega.

1960. ja 1970. aastad möödusid uusi tooteliine avades. Hakati tootma ruberoidi ja kipsist vaheseinaplaate. Avati reliinitsehh, mis oli tollases Eestis esimene ja ainus põrandakatteid tootev üksus. 1973. aastal ühendati Männiku ja Silikaadi tehased üheks tootmiskoondiseks, misläbi moodustus 1800 töötajaga suurettevõte. Põhiliseks toodanguks jäi aga silikaattellis.

Eesti taasiseseisvumine markeeris sotsialistliku suurtööstuse lõppu – tootmiskoondisest Silikaat sai riiklik aktsiaselts. See erastati 1995. aastal suurettevõtja Vello Kunmani poolt ja traditsioonilist silikaatkivide tootmist ning väärika ajaloo kirjutamist jätkati AS Silikaat nime all.

1930. aastatel oli tehases töölisi üle 40 ja aastas toodeti 7,5 miljonit silikaatkivi.

Peale tehase natsionaliseerimist 1940. aastal hakkas enamus toodangust liikuma otse teistesse liiduvabariikidesse edasi mööda raudteed, mille rööpad algasid tehase ukse eest.

Liiva kaevandamisega Männiku karjääris alustati 1953. aastal.

Põhitooraine transport 1950. aastatel.

Tehase üldvaade 1950. aastatel.

Tehase üldvaade 1950. aastatel.

AUTOKLAAVNE TEHNOLOOGIA

19. sajandi industrialiseerimisega kaasnev ehitusmahtude kasv tõi päevakorda alternatiivsete ehitusmaterjalide otsingud. Esmased liiva, lubja ja vee segamise ja õhkkuivatamise katsed ühtlase kivimassi loomisel ei kandnud vilja kuna kuivamisperiood oli liiga pikk ja kivi ei jäänud piisavalt tugevaks.

Olulist arengut pakkus 1854. aastal saksa füüsik dr Bernhard õhkkõvastatud lubjatelliste puidust pressiga. Saksa keemik dr Wilhelm Michaelis täiustas seda meetodit 1880. aastal ja kõrgrõhul autoklaavis silikaattelliste valmistamise tehnoloogia oligi sündinud.

1899-1900

1899-1900

Käivitab ettevõtja Martin Böckler tehase liivatelliste tootmiseks

1910

1910

Rajab insener O. Amberg M. Böcklerilt ostetud kinnistule tehase „ Tallinna silikaat-telliskivi vabrik O. Amberg ja Ko.“

1939

1939

Käivitub O/Ü „ Silikaat“ telliskivivabrik

1940

1940

Osaühingud natsionaliseeritakse ja edasi jätkatakse tehastena Silikaat ja Kvarts

1951-1957

1951-1957

Tehased rekonstrueeritakse, 1953 alustatakse liiva kaevandamist Männiku karjääris

1958

1958

Asutatakse ehitusmaterjalide tehas „Männiku“

1973

1973

Männiku ja Silikaat tehased ühendatakse tootmiskoondiseks „Silikaat“

1992

1992

Tootmiskoondis „Silikaat“ kujundatakse ümber riiklikuks aktsiaseltsiks Silikaat

1993

1993

Telliskividele lisanduvad tooteportfelli ka ehitussegud

1995

1995

AS Silikaat erastatakse

2005

2005

Alustatakse silikaatplokkide tootmisega

2012

2012

Mäeinstituut omistab esmakordselt Eestis tehtud kivisisalike jooksuraja eest AS Silikaadile mäenduse keskkonnateo tiitli

2013

2013

AS Silikaadile omistatakse ISO sertifikaadid 9001 ja 14001

2018

2018

Uued kaevandusalad

TÄNAPÄEV

Ettevõtte missiooniks on olla ajalooliste püsiväärtuste hoidja ja turvaliste traditsioonide kandja, pakkudes põhjamaisesse kliimasse sobivaimat ehitusmaterjali elukestvate ehitiste rajamiseks.

Ettevõtte visiooniks on jätkuvalt väärtustada elu kvaliteeti.

Täna kuulub AS Silikaat koos 30 kodumaise ettevõttega Silikaat Grupi kontserni. AS Silikaat on aastate jooksul panustanud tootearendusse laiendades seeläbi oma tooteportfelli ning avardanud tegevusvaldkondi. Tallinna piirkonnas kuulub ettevõttele 400 hektaril kolm karjääri, kuid kaevanduspiirkondi on ka mujal Eestis. Tänasel päeval kuulub ettevõtte tegevusvaldkondade hulka:

AS Silikaat tegemistesse panustab igapäevaselt 50 head kolleegi, kelle igaühe panust ettevõte kõrgelt hindab, püüdes omalt poolt pakkuda töötajatele vajalikku tuge koolituste ja efektiivsete töövahendite näol. Väärtustame kõrgelt ka oma koostööpartnereid ning naudime edasiviivat meeskonnatööd, kuuludes muuhulgas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu ning Kaubanduskotta.

Läbi ajaloo on ilmselt just tänasel päeval AS-i Silikaat jaoks tähtsaimateks prioriteetideks kvaliteet ja keskkond, mille tõttu sertifitseerime oma kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi kord aastas vastavalt ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 standarditele. Auditi tulemusel väljastatud sertifikaat on kindel märk kvaliteedist. Meie endi poolt loodud ja juurutatud integreeritud juhtimissüsteem on aidanud ühendada meie töötajaid terviklikuks meeskonnaks, kus igaüks saab kaasa rääkida ja oma ettepanekuid teha. Oskame kuulata, tagasisidet anda ja ei karda küsida.

Mõistame paremini oma klientide soove ja ootusi. Teeme varasemalt rohkem keskkonna heaks, sest tegelikult ka hoolime. Ettevõtte protsessides on suurem läbipaistvus, arusaadavus, süsteemsus ja analüüsi võimalus. Meie tootmisprotsessid on efektiivsemad ning saame kindlad olla, et toodang vastab kvaliteedinõuetele. Tulevikus on sertifitseeritud juhtimissüsteem meile oluliseks eelduseks riigihangetel osalemiseks.

KESKKONNASÕBRALIKKUS

Silikaat AS-i põhimõte on kaitsta keskkonda parimal võimalikul viisil, kasutades oma masinaid ja tehnikat säästlikult, arvestada loodusega ja seista ohustatud liikide heaolu eest.

AS Silikaat kaevandusalal on leitud I, II ja III kategooria kaitsealuseid liike nagu kõre ja kivisisalik, samuti on leitud musträhni, nõmmelõokese ja väiketülli elupaiku.

AS Silikaat on koostöös teadlastega rajanud nende elupaikade säilitamiseks kõik vajalikud tingimused: kaitsealustele kivisisalikele on liivakarjääridesse rajatud 7,5 kilomeetri pikkused jooksurajad ning koostöös liigiekspertidega on tehtud tiike kõredele. Rõõm on tõdeda, et viimase loenduse tulemused näitavad kõrede arvukuse kasvu. Mäeinstituut omistas esmakordselt Eestis tehtud kivisisalike jooksuraja eest AS Silikaadile ka mäenduse keskkonnateo tiitli.

Lisaks sellele, et Silikaadi kollektiiv peab tähtsaks loodust, on meile oluline, et maha jäänud karjäärid saaksid korda ning oleksid inimestele ohutud. Silikaadil on tulnud tegeleda ka ohtliku probleemiga – Nõukogude sõjaväe lõhkekehad Männiku karjääris. Koostöös Päästeametiga on viimastel aastatel leitud ja kahjutuks tehtud tuhandeid lõhkekehi. Soovime tagada kõigile Männiku metsa ja järvede äärde vaba pääsu ning tahame, et inimesed saaksid seal ohutult ja mõnusalt aega veeta, olgu tegemist siis õppusel sõjaväelaste, mootorratturite, koerakasvatajate, kalameeste või ujujatega.

Leia edasimüüja
Leia edasimüüja

Tulemus

  • Kivide kogus

    0 tk

  • Kuivsegu kogus

    0 kg

Leia lähim edasimüüja