Eestis pole just palju ettevõtteid, mille algusaegadele tagasi vaadates saaks rännata läbi erinevate riigikordade, kahe maailmasõja, Vabadussõja ja mitme põlvkonna ning liikuda ühest aastasajast teise. AS Silikaat on just sellise mastaabi ja väärika ajalooga ettevõte.
20. sajandi algus
Saksa keemik dr Wilhelm Michaelis töötas 1880. aastal välja kõrgrõhul autoklaavis silikaattelliste valmistamise tehnoloogia. 19 aastat hiljem oli see tehnoloogia Eestisse jõudnud – 1899. aasta kevadel ostis ärimees Martin Böckler Tallinnas tänapäevase Järve Keskuse kohal tehase rajamiseks 76 500 m² suuruse kinnistu. Silikaattelliste valmistamiseks vajalikku põhitoorainet liiva leidus siinkandis piisavalt ja puudust ei tulnud ka teisest vajalikust toorainest – lähiümbrusesse jäi mitu lubjatehast, mis seda pakkusid. Algav majanduskriis tõmbas Böckleri plaanidele aga kriipsu peale ja uus tehas tootmiseni ei jõudnudki.
1910. aastaks oli majanduslik olukord stabiliseerunud ja tehas oli jõudnud omanikku vahetada. Silikaattelliste tootmise alguseks Eestis võibki lugeda aastat 1910, kui tööd alustas uue omaniku, ärimehest inseneri Oskar Ambergi Tallinna silikaattelliskivi vabrik O. Amberg ja Ko.
Tehasel läks hästi, aastas toodeti 2,5 – 3 miljonit tellist ja töölisi oli kokku 15. Nõudlust kivide järgi jagus. Alustati Peeter Suure merekindluse ehitustöödega, mille mitmete erifunktsiooniliste rajatiste tarbeks läks vaja suurtes kogustes silikaattelliseid; lisaks laevaehitustehased ja sõjasadam – Vene sõjaväest sai Ambergi tehase toodangu üks peamisi tellijaid. Silikaattellistest ehitatud Estonia teatrihoone valmis 1913. aastal. Vabrikant Oskar Amberg kuulus samuti Estonia osaühenduse juhatusse.
I maailmasõjajärgne aeg
Tehase tegevus seiskus esimese maailmasõja keerises 1916. aastal. Kuid 1923. aastal alustas tehas taas tootmisega ja seda juba osaühistu Silikat nime all. 1930. aastatel oli tehases töölisi üle 40 ja aastas toodeti 7,5 miljonit silikaatkivi.
1930-1940ndad
Silikat natsionaliseeriti 1940. aastal ja liideti Männikul 1937. aastal tootmist alustanud osaühendusega Silikaatkivitehas Kvarts. Tehas töötas tippaegadel kolmes vahetuses ja enamus toodangust läks otse teistesse liiduvabariikidesse edasi mööda raudteed, mille rööpad algasid tehase ukse eest.
1950ndad
1950. aastatel toimusid suured arengud, täiustati tehnoloogiaid, laiendati tootmist ja rekonstrueeriti tehaseid. Liiva kaevandamisega Männiku karjääris alustati 1953. aastal ja uus ehitusmaterjalide tehas avati 1958. aastal. Nüüd toodeti aastas juba 150 miljonit silikaattellist. Algust oli tehtud ka silikaltsiitplokkide katsetootmisega.
1960-1970ndad
1960. ja 1970. aastad möödusid uusi tooteliine avades. Hakati tootma ruberoidi ja kipsist vaheseinaplaate. Avati reliinitsehh, mis oli tollases Eestis esimene ja ainus põrandakatteid tootev üksus. 1973. aastal ühendati Männiku ja Silikaadi tehased üheks tootmiskoondiseks, misläbi moodustus 1800 töötajaga suurettevõte. Põhiliseks toodanguks jäi aga silikaattellis.
1990ndad
Eesti taasiseseisvumine markeeris sotsialistliku suurtööstuse lõppu – tootmiskoondisest Silikaat sai riiklik aktsiaselts. See erastati 1995. aastal suurettevõtja Vello Kunmani poolt ja traditsioonilist silikaatkivide tootmist ning väärika ajaloo kirjutamist jätkati AS Silikaat nime all.
Tänapäev
Täna kuulub AS Silikaat koos 35 kodumaise ettevõttega Silikaat Grupi kontserni. AS Silikaat on aastate jooksul panustanud tootearendusse laiendades seeläbi oma tooteportfelli ning avardanud tegevusvaldkondi. Tallinna piirkonnas kuulub ettevõttele 400 hektaril neli karjääri ja kaevanduspiirkondi ka mujal Eestis. Tänasel päeval kuulub ettevõtte tegevusvaldkondade hulka ehitusmaterjalide tootmine (silikaattellised, ja -plokid, kuivsegud, kuivliivad) ja looduslike liivade kaevandamine (ehitus- ja täiteliiv).
AS Silikaat varustab ehitusliivaga paljusid riikliku tähtsusega ehitus- ja infrastruktuuri objekte ning sõelutud kuivliiva tarnitakse riigihanke korras Eesti suurimatele soojuselektrijaamadele.
Toodangut eksporditakse ka Skandinaavia ja Balti riikidesse.
Keskkond
Alates 2013 sertifitseerib ettevõtte oma kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi vastavalt ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 standarditele, mis näitab toodangu kõrget kvaliteeti, ettevõtte efektiivset ja tänapäevast toimimist ning panust keskkonda. Männiku kaevandusalal on leitud mitmeid haruldasi kaitsealuseid liike nagu kõre ja kivisisalik, aga ka musträhni, nõmmelõokese ja väiketülli elupaiku. Koostöös teadlastega rajatakse nende elupaikade säilitamiseks kõik vajalikud tingimused: kaitsealustele kivisisalikele on liivakarjääridesse rajatud 7,5 kilomeetri pikkused jooksurajad ning koostöös liigiekspertidega on tehtud tiike kõredele. Männiku karjäär on maailma kõige põhjapoolsem koht, kus saab mõnel kevadõhtul kuulda kõrede laulu ja igal aastal käib seda uudistamas järjest enam loodusesõpru. Mäeinstituut omistas esmakordselt Eestis tehtud kivisisalike jooksuraja eest AS Silikaadile ka mäenduse keskkonnateo tiitli.
Lisaks sellele, et Silikaadi kollektiiv peab tähtsaks loodust, on meile oluline, et maha jäänud karjäärid saaksid korda ning oleksid inimestele ohutud. Silikaadil on tulnud tegeleda ka ohtliku probleemiga – Nõukogude sõjaväe lõhkekehad Männiku karjääris. Koostöös Päästeametiga on viimastel aastatel leitud ja kahjutuks tehtud tuhandeid lõhkekehi.
Soovime tagada kõigile Männiku metsa ja järvede äärde vaba pääsu ning tahame, et inimesed saaksid seal ohutult ja mõnusalt aega veeta, olgu tegemist sõjaväelaste, mootorratturite, koerakasvatajate, kalameeste või ujujatega.
AS Silikaat ajalugu on sarnane kogu Eestimaa tööstuse ja ettevõtluse arengulooga. 110 aasta jooksul omandatud teadmised ja kogemused aitavad meil teha kaalutletud ja läbimõeldud otsuseid ning on tugevaks vundamendiks ettevõtte tulevikuplaanide ehitamisel.
