Kuigi ajad on muutunud ning meie linnapildis näib, et hoonete fassaadidel eelistatakse materjalidena klaasi ja betooni, on Silikaadi areng endiselt hoogne ning turule tuuakse pidevalt uusi innovatiivseid tooteid. Põhjus on selles, et hoonete siseseinte ja kuni kahekorruseliste majade ehitamisel kasutatakse endiselt ehitusplokki ja nõudmised selle kvaliteedile kasvavad iga aastaga.
“Ettevõtte areng sõltub mitmest aspektist: ühest küljest peab olema ettevõttel endal ideid ja soovi klientidele vastu tulla ning teisalt on oluline omanikeringi visioon. Kuigi võib tunduda, et ehitusmaastik on traditsiooniline ja paigas, see tähendab, et liiv ja kivi oma struktuuri ei muuda, on meie klientide soovid ja vajadused siiski muutuvad. See, mis sobis eile, ei pruugi enam täna sobida. Meie toodete puhul võib näiteks tuua terastikulise koostise,” räägib AS Silikaat tegevjuht Aare Koll.
“Kvaliteedinõuded kuivliivadele ja liivasegudele on täna ülimalt kõrged ja see on hea, sest pidev väljakutse on arengu alus.”
Silikaadis püütakse prognoosida ehitusturu trendide võimalikke liikumissuundi. Ettevõtte põhiomaniku Vello Kunmani näol on tegu visionääri ja nõudliku inimesega, kellele ei sobi käed rüpes istumine. Kaevanduses on tegevuste plaan olemas järgmiseks 15 aastaks, investeeringud on teada viis aastat ette. “Kuna igas meie osakonnas töötavad erialase hariduse ja kogemustega insenerid, on neile ja nende otsustele kindel toetuda,” nendib tegevjuht.
“Tootearendus peab olema vaistu-, tunnetus- ja kogemuspõhine, millele järgneb kaalutletud otsus. Meie valdkond ei ole kiire arenguga, siin on palju piiranguid. Iga samm tuleb korralikult läbi mõelda, sest pole mõtet toota traditsiooniliste valgete kivide asemel roosasid, sest olgem ausad – keegi ei vaja neid!” rõhutab Koll.
AS Silikaat ja Silikaat Grupi strateegiajuhi Anne-Mari Lehtla kinnitusel käib arendamine meeskonnatööna. “Keegi tuleb ideega välja, aga kaasa löövad kõik. Müügiosakond testib, kas ideel võiks olla turgu, insenerid veenduvad toote teostatavuses ja kvaliteedis ning raamatupidamine arvutab, kas tegu oleks mõistlike arenduskuludega. Kõik toimub suures sünergias. Läbimõeldus ja kalkuleeritus tagab selle, et tootearendus saaks mõistlike hindadega tehtud ning majanduslikult mõistlikud otsused langetatud.”
Lähematest investeeringutest rääkides on Silikaadil plaanis uuendada mäetööde tehnikat, soetades lähiaastatel uue liivapumba ning liivasõela. Samuti käib uue kuivliivatsehhi projekteerimine. Soovides teha tõeliselt kvaliteetset Eesti asja, kasutab Silikaat traditsiooniliste liiva- ja kivitootjamaade Venemaa, Poola, Saksamaa ning Ukraina inseneride ja teadlaste parimaid praktikaid. “Üks asi on teadmised, teine asi on julgus mõeldu praktiliselt ellu viia,” rõhutavad Koll ja Lehtla.
Helikindel seinaplokk
Silikaat tõi uue tootena turule innovaatilise silikaatploki 120 Slim (mõõtudega 300x120x192), mis on mõeldud eelkõige tugevate ja helipidavate vaheseinte ehituseks. Kõnealuse silikaatploki eelis peitub ökonoomsuses, mis väljendub kõrges helipidavuses kompaktsete mõõtude kohta. See aitab arendajal võita elupindade pindalalt tagades seejuures kvaliteetse tulemuse elanikule, sest ligilähedase tugevuse ja helipidavusega kergplokid on mõõtudelt tunduvalt suuremad, vähendades sellega vähendab eluruumide pinda. Lisaks ei vaja silikaatplokk täisvalamist ega vertikaalvuukide täitmist, mis aitab jällegi kokku hoida töötundide ja materjali kuludelt.
“Peame püsima konkurentsis ning oma tootevalikut sarnaselt teiste tootjatega pidevalt uuendama. Silikaatploki puhul on tegemist parimate helipidavusnäitajatega õõnesplokiga, millest on väga mugav kaableid läbi vedada. Tänu materjali tihedusele on silikaatplokist ehitatud seina külge turvaline kinnitada raskeid esemeid, nagu veeboiler ja televiisor. Silikaatsein kannatab kõike ja seda juba 109 aastat! Silikaadi plokk vajab ehitamisel minimaalselt armeerimist (vaid esimene plokirida ja sillused), mis on teadlikule tarbijale suureks eeliseks nii aja- kui ka rahalises kokkuhoius. Materjaliks on lubi, liiv ja vesi ehk tegemist on keskkonnasõbraliku tootega,” tutvustab Aare Koll.
Kus silikaatkive tänapäeval üldse kasutatakse? “Mitmekülgset silikaatkivi kasutatakse aktiivselt nii üldehituses kui ka hoonete sise- ja väliskujunduses, näiteks korstnapitsi, aiapostide, lillekastide ja grillahjude ladumisel. Meil on tihe koostöö Eesti Korstnapühkijate Kojaga,” loetleb tegevjuht. Silikaadi vastupidavuse näiteks on Rahvusooperi Estonia hoone (1910) ja Baltimaade kõrgeima mäe tippu rajatud Suure Munamäe vaatetorn (1939).
Võib tunduda, et areng nii suures ettevõttes ja traditsioonidega valdkonnas võtab palju aega – on ju mahukad projektid, nagu liivapumpade ja kuivliivatsehhi planeerimine kestnud aastaid – aga alati see ei ole nii. “Vahel peab uue toote turuletoomine meie konkurentsitingimustes olema eriti kiire,” nendib Koll, tuues näiteks kliendi, kellele ei sobinud ehitusliiv betooni tootmiseks, sest selles puudusid peenliivaosad. “Mis meil üle jäi? Vähem kui nädalaga saime valmis uue segu, segades jämedale liivale peent juurde. Proportsioonid olid paigas, kõik vastas parameetritele, klient oli rahul ning tema turuosa kasvas tänu meile.”
Digiajastu kaevanduses
Nagu teistegi valdkondade ettevõtted, pole ka Silikaat jäänud puutumata infotehnoloogia arengust. Ettevõte kaevandustes on kasutusel huvitav tarkvaraprogramm SeeMe, mis teostab masinapargi täielikku analüüsi. Strateegiajuhi sõnul aitab SeeMe pidevalt analüüsida masinate asukohta, töörühmi, tööintensiivsust ning kütusekulu, võimaldades operatiivselt sekkuda päevatöödesse, neid distantsilt planeerida ning selle abil saavutada suuremat efektiivsust. SeeMe on oluline ka kaevandustööde ohutuse seisukohast.
Artikkel ilmus ajakirjas Inseneeria Nr. 10 (185), oktoober 2018. Vaata artiklit originaalkujul.
